Ükspäev julgen - Põhja-Tallinn, August Hunt

On vihmane ja hilja, jalutan su akna alt läbi

Su toas tuli põles korra, sind varjuna nägin

Ükspäev tuleb, ma luban, loodan, et ootad mind ära

Ja tunned mind homme, kui mitte veel täna

Ma pole kaotand pead, kuid praegu tunnistan

Mu pea pöörleb pilvedes, kui sinust unistan

Ma ei saa sind enda peast ja ma ei tahagi, tead

See kõik on nii hea, endamisi plaane sean

Ma pole karm vend ja karm bem tätoveeringud randmel

Kuid ootan seni, kuni ma langen

Sind vastandan kõige selle halvaga

Kamandad sina mind, kavaldad, ma vastan samaga

Juhtuda võib kõike, mis sest

Sinu bisness on minu bisness

Ükspäev julgen ma

Öelda mida ma tegelt su vastu tunnen

Ükspäev kuuled sa

Mida siiani pole ma veel öelda julgend

Tean, et pole pälvind Oskarit

Ometi teen mis suudan, teen mis suudan

Ellu näidelda sa oskasid

Meie rolle see muudab, rolle see muudab

See pole saladus, et ükspäev julgen sulle öelda

Mida tunnen su vastu

Kuid senikaua võin sellest salamisi vaid mõelda

Kuidas mu külge nakkud

Oled nagu vesi, milleta taim elada ei saa

Nagu meri, milles ujuda tahan

Oled nagu veri, mis mu soontes voolab

Olen nagu peni, kes vihma käest tuppa ootab

Igal pool, kus sind näen, sust kuulen, puhun käelt su suule

Suudluse, mis läbi tuule suundudes su juurde

Puutudes su suul need huuled muutudes õhusuudluseks

Ükspäev julgen ma

Öelda mida ma tegelt su vastu tunnen

Ükspäev kuuled sa

Tea, ükspäev julgen öelda palju mul sa tähendad

Tea, ükspäev võime mõelda, et oleks teineteise lähedal

Tuulde loobitud sõnad mu huultelt

Jäädavalt lennanud tuulde, loobitud sõnad mu huultelt

Tean, et pole pälvind Oskarit

Ometi teen mis suudan, teen mis suudan

Ellu näidelda sa oskasid

Meie rolle see muudab, rolle see muudab