Algusest lõpuni - Põhja-Tallinn

Ükskõik, mida ma ka ei teeks, jään ma alati truuks

Minevikus tehtud vead, enam ei kordu eal

Ma vaatan selja taha, jääb nii palju maha

Ma olen ikka veel siin

Kui vaatan enda ette ja näen vendi keskel

Jään teile ma alati

Need, kes on mu kõrval, koos liigume edasi

Koos läbime raskused, algusest lõpuni

Ma ei tea, kas see on nüüd muusika, mis ühendas meid nelja

Kuid tähtsad on ka kõik need, kes ei pöörand selga

See tähendab sitaks rohkem, nii et sa isegi ei kujutaks ette

See kõik nagu polndki päris, neid oli vaid hunnik skelette

Kuid aeg on näidand, juhtind, praakind välja kui ei meeldi

Ja üks mis kindel austuseta siit ei lahku keegi

Oleme üksteist välja kannatand ja leppind lõpuks

Oleme õppind andestama, sest teame mis on sõprus

Ja kant on kallis, kuid ilma tüüpideta oleks see poolik

Tallad maas, rebime sama köit, mis aastaid käsi on soonind

Meil oli siin pikalt aega mõelda ja võtta end kokku

Kuulda paska sealt, kus me julged näod ei kohtu

Ja selle pühendan neile, kes me vastu suud on pruukind

Me toome veel tagasi päeva, mil meist esmalt kuulsid

Loome taas kindluse, mis kerkib kui lego

Sõna või mego, me ülemvõim on sego

Ma vaatan selja taha, jääb nii palju maha

Ma olen ikka veel siin

Kui vaatan enda ette ja näen vendi keskel

Jään teile ma alati

Need, kes on mu kõrval, koos liigume edasi

Koos läbime raskused, algusest lõpuni

Teen hetkeks pausi ja mõtlen kuidas see kõik see algas

Väike poiss, lai püks, kelle suurim soov oli laulda

Kriitseldades paberile kollast elu läbi silmade

Miski ei ole siin muutunud, ka see õhk mida hingame

Ja inimesed ei muutu, vaid muutub suhtumine

Mul on pohhui keda usud, mul on oma uskumine

Kõik kuulavad aint algust, a' keegi ei kuula lõppu

Nii jäävadki palju asjad segaseks just seetõttu

Ja ma austan alati neid, kes meid loomadeks loevad

Kõik mu koerad, see on me perekond, kus isa ei hülga poega

Need kes on, need jäävad, nii kauaks kui see kestab

Jään alati mäletama tüüpe, kes on nüüd ja olid esmalt

Ma ei vaja selleks litsi, et mu musta pesu pestaks

Mul piisab teadmisest, et kuulume üksteise sekka

Ma vaatan selja taha, jääb nii palju maha

Ma olen ikka veel siin

Kui vaatan enda ette ja näen vendi keskel

Jään teile ma alati

Need, kes on mu kõrval, koos liigume edasi

Koos läbime raskused, algusest lõpuni

Sammun, pilk terav kui siletitera

See on allkiri mu lepingule kes keda, miks mida

Kes kuidas reserveerib vaid oma elulaadi

2:0 topeltülev, kuid lühem edu mu saagil

Maapind liigub, möödub minevik, jalge all torm

Vahet pole, siis olgu, nii oli, nii on

Kitsal teel, nügib keegi mind arvestamata

Ma võtsin isiklikult, kuid jätsin arveldamata

Asjad niisama liikuma ei hakka, neid mällu talletamata

Lased teisel kanda risti ise kannatamata

On põhimõtted, mis mõtted põhja vajuvad tiigis

Kes läinud, on näinud ja nendega enam edasi ei triigi

Lühendan piirid, aga kuhu mind viivad lühemad liinid

Teadetetahvlilt rebitud kiri

Lahti ei ühenda neid, enam ei tõmba niigi

Astu need sammud mu kannul kuni teel jahtub pigi

Ma vaatan selja taha, jääb nii palju maha

Ma olen ikka veel siin

Kui vaatan enda ette ja näen vendi keskel

Jään teile ma alati

Need, kes on mu kõrval, koos liigume edasi

Koos läbime raskused, algusest lõpuni