Keha - Küberünnak & Karmo

Mu jalalabadel on külm, ema seda mul ei taipa

Pean panema siin majas ise asjad paika

Varbad külmad, paljas põrand, radikad ei aita

Mul oleks lihtsalt vaja ühte korralikku vaipa

Ema käes on võim, küsisin, et kas ma võin

Tuua vaiba koju, võin, kuna klimbisupi ära sõin

Siis korra majja lõin, uhke vaiba kõju tõin

Mõni sekund hiljem silme eest mul mustaks lõi

Siis peale tuli haip (haip)

Kui silmasin ma seda, et mu vaiba sees on laip — vait

Kodaniku raip.

Paik parem kui varem, kuna nüüd tal puudub taip

Raisk, mida ma nüüd teen?

Mul absoluutselt puudub vaist

Ta on rõveda pastiga, hapupiima maskiga

Toodi siia kastis, ta lamab maas, ei pinguta lihaseid

Üpris vastik ja üldsegi ei liiguta, ei pilguta, ei vingu ta

Keha ta ka ei ringuta

Mis edasi?

Kas appi tuleb kedagi?

Vaibaaidast laiba omale ma koju vedasin

Nüüd leban siin, ei aita viin, ei nikotiin

Kuhu kohta vaiba viin?

See liiga rängalt haiseb siin

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Vaibaaida laias aias laip vaiba sisse sai

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Hetkel detsember, viimati see hingas mais

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Mitu pauku, mitu auku, kuule kehas tosinaid

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Ei oleks kasti avanud, kui oleks teadnud seda vaid

Heroiin, kokaiin põues.

Kehal lasketiir, tulirelvaks MP5

Kiire surm, puudus piin.

Mendibuss mind ära viis

Laipa ootab ekspertiis, kuid mis siis

Karistus on tingimisi niikuinii

Tagasi saadeti mind koju.

Välja ennast magasin

Põski mööda pisarad mul alla sadasid

Hoidsin peos külmetavaid jalalabasid.

Vagasi lamasin

Haiged mõtteid aju rabasid

Lubati mul viimsed asjad lõpetada siin

Panin kokku värisedes oma pagasi

Laibal auke kehas kõriaugust nabani

Sinine mees mu taga oli nagu saba siis

Ei tohtind ise ette võtta mingeid radasid

Lausuda ei saanud isegi ma agasid

Nautida sain viimseid tunde vabasid —

Valel ajal valest kohast vale mehe tabasid

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Vaibaaida laias aias laip vaiba sisse sai

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Hetkel detsember, viimati see hingas mais

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Mitu pauku, mitu auku, kuule kehas tosinaid

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Ei oleks kasti avanud, kui oleks teadnud seda vaid

Härra Seadus mulle ütles, et mul on nüüd sitad lood

«Võta paber, pane kirja.

Kõige tähtsam välja too.»

Võtsin kätte sulepea, kirjutasin talle loo

Ma kirjutasin sinna, et mu mõttesoon loob hooga

Lool on voolav voog ja nivoo toonil võimas nagu

Kõike läbiv nool.

Pool aju mu troon on

Teine pool mu kroon on.

Sõnad, toon omamoodi —

Elukool on selle looja.

Sooja ega külma minu jutust polnud kellelgi

Sest vaibas laibaga ei olnud jutus pistmist millelgi

Vanglasse saabus kinnipeetav taas uus

Taandus raas õnne, naer suul.

Vaegus on õnne järgi mul

Ja kas üldse üles voolitav mu elu on?

Kas leidub aktsepteeritav metoodika?

Halvas konditsioonis, vales loodis, vale koodiga

Longin ma.

Vangla avarustes tutvun kongiga

Oi, tere kong!

Kuidas sul läinud on?

Aga kuidas sul läheb?

Okei!

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Vaibaaida laias aias laip vaiba sisse sai

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Hetkel detsember, viimati see hingas mais

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Mitu pauku, mitu auku, kuule kehas tosinaid

Laiba, laiba hais

Laiba, laiba, laiba hais

Tobe lugu küll, kuid laibast lahti lõpuks sain